Muuseumi püsiekspositsioon saab alguse 1879 aastal ehitatud Järvakandi klaasikoja tööliste majas. Ekspositsiooni ülesehitus eeldab giidiga ringkäiku, milline on võimalik ettetellimisel.

Varauusaegse klaasiahju maketiga nõgises toas tutvustame klaasikeetmise ja klaasesemete valmistamise ABC-d. Räägime Eesti klaasitööstuste ajaloost.

Näitusega „Sünnist kuni surmani“ tutvustame üle 100 aasta vanuseid erinevaid klaasesemeid, sealhulgas rariteete, milliseid saab vahetult vaadelda valgustatud ja klaasiga ümbritsetud riiulitel mida tänapäeval kõlava
nimega vitriiniks nimetatakse.

Tulge ja uurige asja – kindlasti on teie jaoks uudset ja seninägematut.

Nõgise toa klaasvitriinis oleme välja pannud esemed, mida inimesel tema
kodus on läbi aegade vaja läinud tema sünnist kuni lahkumiseni maisest
elust: lutipudelist urinaalideni. Siin on eesti vabrikute toodang
kõrvuti meil kasutuses olnud välismaise klaasiga. Kõik eksponaadid on
käsitsi valmistatud. Vanim neist on 1558 aastast pärinev ürik
pärgamendil, uusim Lorupi tsitriinkristallist lailihviga kauss
1930-ndate aastate lõpust. Eesti vaatega kristallist joogiklaasil on
võimalik uudistada 1830-ndate aastate Tartu linnavaadet.
Looduse poolt loodu on vulkanoloog Heidi Elisabet Soosalu poolt Islandi
saarelt toodud vulkaaniline klaasi ehk obsidiaani näidis. Pitseritega
pudelite kogumis on kõrvuti Eestimaa, Liivimaa ja Venemaa 19 saj
keskpaiga toodang. Vanim pudel näitusel pärineb 16/17 saj vahetusest.
Imetleda on võimalik böömi graveerimismeistrite tööd 1720-ndatest
aastatest ja saab vaadelda millised nägid suures plaanis välja 17/18 saj
vahetusel Eesti mõisaomanikele kuulunud klaasikodade pudelid. Riiulitel
on vanu Meleski ja vanu Eidapere klaasivabrikute tooteid.
  Siinkohal täname kõiki inimesi, kelle kodudest, kogudest või vanavara
kogumitest on esemed püsivalt Järvakandi Klaasimuuseumisse jõudnud -
ilma teieta ei oleks seda rariteetide näitust olemas.

Eestis esimesest klaasikoja asutamisest kuni klaasi masintootmiseni Järvakandis kulus täpselt 300 aastat.

Peale klaasi käsitsi valmistamise tutvustamist räägimegi millal ja kuidas sai Järvakandis alguse klaasi valmistamine masinate abiga.

Näitusel saate teada milliste meetoditega on erinevaid esemeid läbi aegade masinatega valmistatud. Samuti anname põgusa ülevaate Järvakandi klaasitööstuskompleksi tänasest päevast.

Küsige lähemalt – täiesti võimalik, et oskame teile selgitusi anda.

Mis on isolaatorid, milleks neid kasutatakse, kuidas nad välja näevad
ning millest neid tehti, sellest on võimalik kõne all oleva näituse
juures rääkida.

Esemete valmistamisaja mõistes on näitusel esindatud on kolm ajastut.
Tsaariaeg, wabariigiaeg, nõukogude aeg.

Siinkohal täname mitmeid kollektsionääre, kes oma korjetöö viljad
Järvakandi klaasimuuseumile üle on andnud. Kindlasti ootame ka lisa.

Külastajale on välja pandud tehases "Tarbeklaas" valmistatud kannud ning
kannude ja klaaside komplektid. Põgus pilguheit möödunud sajandi teise
poole ühe Eesti klaasitööstuse toodangule. Noortele uudne, kaasaegsetes
tekitab äratundmisrõõmu ja nostalgiatunde. Alates 1953 aastast, kui
tehases alustas tööd esimene eestlasest klaasikunstnik, said vabriku
tooted uue näo ja erinesid oma kujunduselt suurel määral ülejäänud
nõukogude liidu tolleaegsete vabrikute toodangust. Näitus on koostatud
peaasjalikult muuseumi enda kogudest.

Kas prints Rupert oskas 17 saj aimata, et tema katsetused kuuma klaasi
vette tilgutamisega jõuavad oma füüsikaliselt põhimõttelt tänasesse päeva?

Millega on tegemist? Milline klaastoode see on?

Proovisime meiegi neid Ruperti eeskujul muuseumi klaasikojas valmistada
ning tulemus on vaatamiseks välja pandud. Lisaks veel mitut liiki
tuntud ja vähemtuntud klaastoodangut nii meilt kui mujalt, möödunud
aegadest ja tänapäevast. Uudistootena on välja pandud Järvakandis tänapäeval valmistatav klaasvahtkillustik. Näituse koostas Külli Muromägi.

Küsimusele, kuidas klaasvabriku oluliste erialade meistrite elamine XX saj alguses põhimõtteliselt välja võis näha, saame anda vastuse just selle näitusega.

Elamine on ligikaudselt taastatud väljanägemises, millist oma varasest lapsepõlvest mäletab just selles majas 1920 aastal meistri peres sündinud naine.

Juttu jätkub kauemakski, sest oleme kogunud endiste klaasivabriku töötajate järeltulijatelt nii dokumente kui suulisi mälestusi ning teeme seda jooksvalt edaspidigi.

Samuti kasutame oma giiditöös varem kogutud või kirjatrükis avaldatud materjale, millistest äramärkimist väärib 1949 aastal autorite kollektiivi poolt kirjapandu. Siis oli ka viimane aeg, kus vahetult peale sõjasündmuseid sai veel varasemat ajalugu adekvaatsemalt uurida.

Kindlasti soovitame pöörata tähelepanu ruumis välja pandud klaasist esemetele, millised on oma olemuses ja vanuses justkui jätkuks näitusele „Sünnist kuni surmani“, milline sai elule aidatud meie varauusaegses klaasikojas. Ja kus kõige vanemad esemed, nagu meie giidi tutvustusest mäletate, pärinevad juba 16 ja 17 sajandist…

Näitus “144 aastat Järvakandi klaasitööstust”

2006 aastal eurorahadega üles ehitatud näituseküünis on muuseumitöötajal võimalik rääkida teile üks lugu, milline sugugi ei ole väljamõeldis.

See tõsiasjadel põhinev jutustus räägib teile sellest, milline nägi Eestis välja üks klaasikoda, hiljem klaasivabrik ning kuidas sellest ettevõtmisest kasvas välja üks Eesti suurtööstustest. See tehas töötab ka täna.

Ülevaate ühest Eesti klaasitööstusest annamegi teile foto- ja esemepõhise suurema näituse kaasabiga.

Tegemist oleks justkui „Varauusaegse klaasikoja“ ja „Masintootmise“ avardatud koondnäitusega, mida teile oma näituseküünis tutvustame ning millel on oma algus ja lõpp: algus 1879 ja lõpp 1940.

Ja nimi on sellel näitusel: „144 aastat Järvakandi klaasitööstust“

Miks mõisnikud klaasivabrikuid rajasid, milliste toimepõhimõtete järgselt need tootmisüksused tegutsesid ja kuidas kojad ning vabrikud tihtipeale ka oma otsa leidsid – sellest ning paljust muust saate meie giidi toel veel täiendavalt teada.